3 Küsimist: Ott Oja - Õpetajate Palgad

Mar 27, 2018 19:24 · 657 words · 4 minute read

Ott Oja kirjutas väga huvitava artikli õpetajate palkade eelarvamustest. Näiteks on õpetajate palgad on paremas seisus, kui inimesed arvavad.

Mitteõpetajate keskmine hinnang õpetaja brutopalgaks olid 1 005 € (keskmine palk) ja 761 € (miinimum palk). Tulemus peegeldas väga selgelt ühiskondlikku diskussiooni antud teemal ning seda, kuidas pidev jutt õpetajate madalast tasust on kujundanud üldlevinud arvamused, mis ei põhine konkreetsetel faktidel.

Õpetajate keskmine palk [2016] aasta esimese 4 kuu põhjal on 1135 € ehk 13% kõrgem kui pakkusid mitteõpetajatest vastanud. […] miinimumpalk Eestis on 2016. aasta seisuga 958 €, tervelt 26% kõrgem kui pakkusid mitteõpetajatest vastanud.

Kui esmased valearusaamad on välja selgitatud, siis liigub Ott reaalsusele, et palga probleem ei ole kaugeltki lahenenud.

Reaalsuses on õpetajate töötasu vaevu suutnud üldise palgatasemega kaasas käia.

[…]

Ministeeriumi poolt järgmiseks aastaks pakutav palgatõus on kõigest 4,4%, samal ajal kui tööturul on palgad kasvanud sel aastal 7-8%.

Lõpuks jõuab Ott aga kõige olulisema mõtteni. Nimelt kuidas meedia otseselt mõjutab meie haridust.

Oleme olukorras, kus ühiskondlik arvamus õpetajate olukorrast ei vasta reaalsusele ning seetõttu on õpetajaameti maine madalam, kui see objektiivselt peaks olema.

Jube põnev teema. Mul on väga hea meel, et Ott võttis vaevaks selgitada reaalset olukorda ja ühtlasi vastata mu küsimustele.

1. Mis on kõige olulisem probleem haridusmaastikul praegu, kui eesmärk on õpilased tulevikuks ette valmistada?

Meil on Eestis väga kriitiline seis noorte vaimse tervisega. Kuigi haridusmaastikul on alati palju ära teha siis vaimne tervis on probleem number üks. Viiendik meie noortest on kaalunud enesetappu – see ei ole koht muretsemiseks, see on alus paanikaks. Kui mõtleme õpilase tuleviku väljavaadetest, siis enne kui räägime kõrgema taseme oskustest peame garanteerima inimese terve arengu nii vaimselt kui füüsiliselt. Ühelt poolt tuleb õpetada lapsi oma vaimse tervise eest hoolitsema nii nagu juurutame sportlikku eluviisi kehalise kasvatuse tundides või tervislikku toitumist sööklas ja koolitundides. Teiselt poolt aga tuleb drastiliselt parandada koolide tugivõrgustikke – senini on suures osas koolidest puudu nii psühholoog kui ka tugiisik. Puudulik tugivõrgustik tähendab, et praegu saavad paljud õpilased abi vaid viimases hädas, sest nende muresid ei märgata õigeaegselt. Endise õpetajana nägin seda väga lähedalt ning minu jaoks ei ole depressioon enam kurb statistika vaid nimed ja näod õpilastest, kelle elu see haigus varjutab. Oleme hetkel ühiskonnana oma noori alt vedamas ning peame kiiresti asuma olukorda parandama.

2. Kui noorte kooli toomisel on põhi probleemiks palk, siis kas leevendust tooks turg, kus õpilaste grupp saaks tellida omale õpetaja? Sest palju on neid, kes soovivad õpetada, kuid paindlikumas ja paremini tasustatud süsteemis.

Ma ei julgeks väita, et noorte kooli toomisel oleks põhiliseks probleemiks palk. Peame vaatama õpetajaameti kuvandit ühiskonnas tervikuna. Millegipärast teame kõik õpetajatöö raskustest, kuid kuuleme harva suurtest rõõmudest, mis selle ametiga kaasnevad.

Kas aga pakutud tuutorluse sarnane süsteem aitaks uusi inimesi haridusse tuua ma ei oska öelda. Kahtlustan, et turg tasulise õppe jaoks oleks suhteliselt väike. Samas on olnud õpilasfirmasid, kes said väga edukalt tööle õpilaste vahelise tasulise õpetamisteenuse. Arvan, et paljuski on asi kinni selles kuidas teenus pakendada. Siiski ma ei näe, et see paneks põntsu Eestis lokkavale õpetajatepuudusele.

3. Kui hakkaksite uut kooli ehitama hakkama, siis mida teeksite teisiti tavapärasest?

Maailmas on palju erinevaid ja väga lennukaid ideid sellest, kuidas üks kool peaks välja nägema. Paljud neist töötavad väga edukalt, kuid väheseid suudetakse edukalt duplikeerida. Kui peaksin ise hakkama kooli looma tahaksin eelkõige rõhuda sellele, mis väärusi ja mõttemalle seal tegutsevad inimesed kannavad. Kas õpetajad teevad omavahel koostööd, et aidata õpilasi ning arendada enda oskusi? Kuidas mõtestavad õpilased oma õppimist? Kas oleme ühtne kollektiiv väljas oma õpilaste arengu toetamiseks? Koolis, kus on väärtused paigas, õpilased ja õpetajad motiveeritud ning kõigil siht ikka ja alati kõrgemale pole lõpuks enam oluline, missugusel mudelil on kool üles ehitatud – edu on möödapääsmatu.


Ohoh! Mul endalgi on kooli ajast depressioon, millega pean igapäevaselt arvestama ja ometi oli mul neid sõnu vaja lugeda, et jõuaks kohale just vaimse tervise tähtsus. Ühtlasi “siht paika ja ülejäänu tuleb ise” on ka üsna värskendav mõtteviis. Vahest tõesti on ennekõike idee juba paigast ära. Mõtlemise ainet kui palju.